Eesti kohta
Riik
Ametlik nimetus: Eesti Vabariik, lühike vorm: Eesti
Rahvuspüha: 24. veebruar, Iseseisvuspüha (1918)
Eesti on NATO liige alates 29. märtsist 2004 ja Euroopa Liidu liige alates 1. maist 2004.
Geograafiline asend ja kliima
Territoorium: 45 227 km²
Riigipiiri pikkus: 1450,2 km
Riigipiir maismaal (pikkus - 681,6 km): Läti ja Venemaaga; merepiir (pikkus - 768,6 km): Läti, Venemaa, Soome ja Rootsiga
Kogupindalast katab mets 50,5%, soo 20%, saared (kokku 1521) 9,2%, järved (üle tuhande) 6,1%
Kõrgeim geograafiline punkt : Suur Munamägi - 318 meetrit üle merepinna
Tallinna kaugus Euroopa linnadest:
Kiiev - 1300 km
Helsingi - 85 km
Riia - 310 km
Sankt Peterburg - 350 km
Moskva - 1050 km
Stockholm - 375 km
Vilnius - 600 km
Brüssel - 2100 km
Varssav - 1210 km
Berliin - 1395 km
Kliima: parasvöötme mandriline kliima, niiske
Sademed: 70 cm aastas
Keskmine temperatuur (päevane keskmine, aastatel 1992-2002): +19,4°С suvel (võib tõusta kuni +30°С, tavaliselt juulis); -2,0°С talvel (võib langeda kuni -20°С, tavaliselt veebruaris), lisainfo: www.emhi.ee.
Rahvastik
(rahvaloendus toimus 2000. aastal)
Rahvaarv: 1,361 miljonit inimest (Rahvastikuregister, Siseministeerium)
Rahvastiku tihedus: 1 inimene / km²
Sündimus (2006): 11,1 / 1000 inimese kohta
Suremus (2006): 12,9 / 1000 inimese kohta
Linnaelanikkond (1.01.2007): 69,4%
Maaelanikkond (1.01.2007): 30,6%
Esindatud rahvused (2006): eestlased (68,5%), venelased (25,5%), ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,2%), soomlased (0,8%).
Suuremad linnad
Pealinn: Tallinn (396,9 tuhat inimest, mis moodustab 29,6% kogu elanikkonnast, 1.01.2007);
Tartu (102 tuhat inimest), Narva (66,7 tuhat inimest), Kohtla-Järve (45,4 tuhat inimest) ja Pärnu (44,1 tuhat inimest).
Haridus
Üldhariduskoolide arv - 601. Neist 501 eesti õppekeelega, 74 – vene õppekeelega, 22 – eesti ja vene õppekeelega, 2 – inglise õppekeelega, 1 – eesti ja inglise õppekeelega ja 1 – eesti ja soome õppekeelega.
Ülikoolide arv - 11, neist 5 on eraülikoolid.
Riigikeel – eesti keel (kuulub soome-ugri keelte hulka ja on suguluses ungari ja soome keelega). Igapäevaelus on laialdaselt kasutuses vene, soome, inglise ja saksa keel.
Religioon
Peamine religioon – luteriusk
Suuremate konfessioonide hulka kuuluvad veel õigeusk, baptism, metodism ja katoliiklus. Kuremäel asub Uspenski Pühtitsa õigeusu nunnaklooster.
Valuuta
Eesti kroon (ЕЕК), 1 EEK = 100 senti, 1 euro (EUR) = 15,65 EEK.
Maksusüsteem
Füüsilise isiku tulumaks ja ettevõtete tulumaks: 21%; reinvesteeritud tulu ei maksustata
Käibemaks: 20%.
Riik, poliitiline korraldus
Tüüp: parlamentaarne vabariik
Eesti põhiseadus võeti vastu 1992. aastal ja on mõjutatud Eesti eelmistest 1920ndade aastate põhiseadustest ja kaasaegsetest põhimõtetest.
Riigipea: President, valitakse Riigikogu (parlament) või valimiskolleegiumi, kuhu kuuluvad lisaks parlamendiliikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad, poolt. President valitakse viieks aastaks. Järgmised presidendivalimised toimuvad 2011. aasta septembris. President täidab esindusfunktsiooni ja mõningaid täidesaatva võimu funktsioone. Presidendil on vetoõigus , et teatud seaduste vastuvõtmine edasi lükata, tema allkiri on vajalik valitsuskabineti liikmete määramisel, tema pädevusse kuulub kõrgemate riigiametnike kandidatuuride esitamine parlamendile kinnitamiseks, president on riiklike kaitsejõudude ülemjuhataja. (www.president.ee).
Seadusandlik võim kuulub Riigikogule – ühekojaline parlament, mis koosneb 101 saadikust ning mis valitakse neljaks aastaks. Järgmised parlamendivalimised on määratud 2011. aasta märtsikuusse. (www.riigikogu.ee).
Täidesaatevat võimu viib täide Valitsus eesotsas peaministriga (www.peaminister.ee). Peaministri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine kuulub Riigikogu pädevusse. Valitsusel on stabiliseerimisgarantiina võimalus saata parlament Presidendi abiga laiali ja korraldada uued valimised juhul, kui parlament teavitab valitsust umbusaldusavaldushääletusest.
Üldine valimisõigus laieneb 18-aastaseks saanud Eesti kodanikele. Kohaliku omavalitsuse valmistel võivad hääletada kõik Eesti elanikud sõltumata nende kodakondsusest. Kohalikud omavalitsused valitakse neljaks aastaks. Järgmised valimised on kavandatud 2009. aasta oktoobriks.
Kõrgeim kohtuorgan: Riigikohus (www.nc.ee). Kohtusüsteem on kolmeastmeline: maa- ja linnakohtud, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ja riigikohus ülemkohtuna, mis ühtlasi täidab ka konstitutsioonikohtu funktsiooni.
Eesti õigussüsteem põhineb paljus saksa õigusmudelil (õiguse koodeksisüsteem), seda eriti eraõiguses. Seda põhjendatakse ajalooliste sidemetega. Õigussüsteem on sõltumatu, kohtunikud määratakse eluajaks ja nad ei tohi töötada mingil muul ametikohal. Eesti õigus ja õiguskorraldus on rahvusvahelise õiguse subjektiks, selle üldtunnustatud normid on osaks Eesti õigussüsteemist. Vastavalt Põhiseadusele on Eesti iseseisev ja sõltumatu riik, kuid siseriiklikud õigusaktid peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti Vabariik on ühinenud.
Teised institutsioonid
Põhiseadusega on reguleeritud valitsusest sõltumatu Eesti Panga tegevus, mis täidab ka emissioonipanga funktsiooni, õiguskantsleri ametikoht, mis täidab ühtlasi ombudsmani funktsiooni, ja riigikontrolöri ametikoht. Ülal loetletud ametnikud, nagu ka Eesti Panga president, nimetatakse ametisse Riigikogu poolt Eesti Presidendi ettepanekul. Oma tegevuses on need ametnikud sõltumatud ja Riigikogu ei saa neid ennetähtaegselt ametist vabastada.
Põhiseadus näeb ette kaks kohalike omavalitsuste moodust – kohaliku omavalitsuse organid ja rahvusvähemuste kultuurautonoomia.
Administratiivjaotus: 15 maakonda, 194 valla- ja 33 linnavalitsust.
Sümbolid
Eestil on olemas formaalsed sümbolid – vapp, lipp ja hümn.
Vapil on üpris kaugeleulatuvad ajaloolised juured ning see on tuletatud samade allikate põhjal kui Taani ja Inglismaa vapidki. Algselt oli kuldsel kilbil siniseid leopardide kujutav vapp omistatud Tallinnale 1219. aastal, seejärel sai ka Eestimaa kubermangu vapiks. 1925. aastast alates on nn „kolme leopardiga vapp“ Eesti Vabariigi riigivapp.
Rahvuslipu ajalugu ulatub rahvusliku ärkamise aega. 1881. aastal valis Eesti Üliõpilasselts oma seltsi värvideks sinise, musta ja valge. Juba 19. sajandi lõpus said neist värvidest üldtunnustatud rahvusvärvid. Sini-must-valge lipp sai 1920. aastal Eesti riigilipuks.
Lipuvärvid:
Sinine – taevas, ustavus isamaale
Must – maapind, töökus
Valge – lihtsus, puhtus, helge tulevik
Hümnil on ühine ajalugu põhjanaabri Soome hümniga. Kahe riigi hümnidel on üks meloodia, mille on loonud saksa päritolu helilooja Fr. Pacius. Sõnade autoriks on 19. sajandi eesti rahvusliku ärkamisaja tegelasena tuntud J. V. Jannsen. Oluline on märkida, et nõukogude okupatsiooni ajal olid Eesti vapp, lipp ja hümn keelatud. Neile, kes siiski kasutasid seda sümboolikat, määrati karistuseks pikaajalisi vanglakaristusi.
Eesti rahvuslill – rukkilill.
Eesti rahvuslind – pääsuke.
Eesti rahvuskivi – paekivi.
