1. Skip to Menu
  2. Skip to Content
  3. Skip to Footer>

Majandus ja makronäitajad

PDF Trüki E-mail

05.05.2009, allikas – välisministeerium.

Eestis läbiviidavad majandusreformid on tunnistatud Kesk- ja Ida-Euroopas edukamate hulka kuuluvateks. Dünaamiline areng ja reformide stabiilsus viimase kümne aasta vältel võimaldasid Eestil lõpetada Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimised 2002. aastal. Eestist sai Euroopa Liidu täieõiguslik liige 1. mail 2004. aastal.

 

Rahvusvaluuta: kroon (EEK), 1 kroon = 100 senti

Kroon on seotud euroga kursiga 1 EUR = 15,6466 EEK

Üksikisiku tulumaks ja ettevõtte tulumaks: 21%[A.S1]

Reinvesteeritud tulu maksustamisele ei kuulu.

Käibemaks: 20%

 

Rahvusvaheline krediidiгeiting

Moody's: А1

Standard & Poor's: A

Fitch: BBB+

 

Olulisemad makromajanduslikud näitajad

Majandusnäitajad

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Rahvastik (milj inimest)

1.37*

1.36*

1.36*

1.35*

1.35*

1.36

1.35

1.34*

SKP jooksvates hindades (mlrd EUR)

6.9

7.7

8.7

9.6

11.0

13.1

15.2

15.9

Muutus SKP kasvus aasta kohta (%)

7.7

7.8

7.1

7.5

9.2

10.4

6.3

-3.6

SKP elaniku kohta jooksvates hindades (EUR)

5 047

5 702

6 390

7 148

8 213

9 634

11 308

11 833

SKP elaniku kohta turuhindades (EUR)

9 100

10 200

11 300

12 400

13 700

15 400

16 900

16 800

Otsesed välisinvesteeringud Eestisse (milj EUR)

602.7

306.8

822.2

770.8

2 302.1

1 431.7

1 962.2

1 366.1

Otsesed välisinvesteeringud Eestisse 31. detsembri seisuga (milj EUR)

3 573

4 035

5 553

7 374

9 539

9 660

11 332

11 648

Otsesed välisinvesteeringud elaniku kohta (EUR) 31. detsembri seisuga

2 608

2 967

4 083

5 462

7 066

7 155

8 394

8 693

Tarbijahinna indeks (%)

5.8

3.6

1.3

3.0

4.1

4.4

6.6

10.4

Töötuse tase* (%)

12.6

10.3

10.0

9.7

7.9

5.9

4.7

5.5

Keskmine kuupalk(EUR)

352

393

430

466

516

601

724

826.5

Jooksevkonto tasakaal (% SKPst)

-5.2

-10.6

-11.3

-11.7

-10.0

-16.7

-18.1

-9.2

Riigieelarve defitsiit(% SKPst)

0.6

1.1

2.4

1.7

1.5

2.9

2.7

 

Eksprt (mlrd EUR)**

3.698

3.642

4.003

4.769

6.183

7.639

8.021

8.452

Import (mlrd EUR)**

4.798

5.079

5.715

6.703

8.204

10.564

11.318

10.870

Kaubandusbilanss (mlrd EUR)**

-1.100

-1.437

-1.712

-1.934

-2.021

-2.925

-3.297

-2.418

Riikliku sektori kulutused (% SKPst)

33.6

34.3

33.3

34.9

35.5

35.3

36.6

 

* Vastavalt ILO metoodikale
** Spetsiaalse kaubanduse andmetel

Allikad: Eesti Pank , Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet, Eurostat

 

SKP majandustegevuse liigi järgi (% kogu SKPst)

Peamised tegevusvaldkonnad

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Kinnisvara, rent ja tehingud kinnisvaraga

16.2

16.5

16.8

17.0

16.7

16.7

17.9

Tööstus

16.1

16.1

15.5

15.1

15.0

15.3

15.0

Jae- ja hulgikaubandus

12.3

12.6

12.4

12.7

13.2

12.5

12.2

Transport, kommunikatsioonid ja laomajandus

11.6

11.5

11.2

10.3

10.1

9.4

9.1

Ehitus

5.2

5.2

5.3

6.5

7.4

7.9

7.4

Haridus

4.4

4.3

4.2

4.0

3.7

3.8

4.3

Finantssektor

3.7

3.4

3.4

3.2

3.3

3.5

3.5

Põllumajandus ja jahindus

2.2

2.0

2.0

1.9

1.7

1.4

1.3

Eesti Statistikaamet

 

Peamised kaubanduspartnerid ning ekspordi ja impordi artiklid 2008. a. (% kogu ekspordist või impordist) 

Riik

Eksport

Riik

Import

1. Soome

18,4

1. Soome

14,2

2. Šveits

13,9

2. Saksamaa

13,3

3. Venemaa

10,4

3. Šveits

10,0

4. Läti

10,0

4. Läti

8,9

5. Leedu

5,7

5. Leedu

8,8

6. Saksamaa

5,0

6. Venemaa

7,7

7. USA

4,8

7. Poola

4,6

8. Norra

3,3

8. Madalmaad

3,3

9. Taani

3,3

9. Suurbritannia

3,3

10. Suurbritannia

2,7

10. Valgevene

2,9

Muud riigid

22,5

Muud riigid

23,0

 

Kaubagrupid

Eksport

Kaubagrupid

Import

Masinad ja seadmed

21,8

Masinad ja seadmed

21,5

Mineraalsed tooted

11,9

Mineraalsed tooted

16,0

Metallid ja metalltooted

12,1

Transpordivahendid

10,8

Toiduainetööstuse ja põllumajanduse toodang

9,0

Metallid ja metalltooted

10,6

Puit ja puitesemed

8,5

Toiduainetööstuse ja põllumajanduse toodang

10,5

Transpordivahendid

7,7

Keemiatööstuse toorained ja toodang

8,0

Mitmesugune tööstustoodang

7,3

Tekstiilid ja tekstiilitööstuse toodang

5,0

Keemiatööstuse toorained ja toodang

5,4

Tekstiilid ja tekstiilitööstuse toodang

4,7

Tekstiilid ja tekstiilitööstuse toodang

4,2

Puit ja puitesemed

2,5

Tekstiilid ja tekstiilitööstuse toodang

3,1

Mitmesugune tööstustoodang

2,3

Paber ja paberist tooted

3,0

Paber ja paberist tooted

2,2

Muud artiklid

6,0

Muud artiklid

5,9

Eesti Statistikaamet

 

Välisriikide otseinvesteeringud Eestisse
31.12.2008 seisuga

Riik

Milj EUR

% kõigist investeeringutest

1. Šveits

4 651.9

39.9

2. Soome

2 610.7

22.4

3. Madalmaad

795.9

6.8

4. Taani

431.8

3.7

5. Venemaa

395.6

3.4

6. Norra

392.8

3.4

7. Küpros

276.1

2.4

8. Suurbritannia

273.6

2.3

9. Saksamaa

227.8

2.0

10. Luksemburg

208.2

1.8

Muud riigid

1 383.5

11.9

Kokku

11 647.9

100.0

Eesti Pank

 

Eesti otsesed investeeringud välisriikidesse
31.12.2008 seisuga

Riik

Milj EUR

% kõigist investeeringutest

1. Läti

1 523.4

32.0

2. Leedu

1 385.5

29.1

3. Küpros

454.9

9.5

4. Soome

257.2

5.4

5. Venemaa

208.1

4.4

6. Ukraina

180.1

3.8

7. Itaalia

154.1

3.2

8. Poola

89.8

1.9

9. Suurbritannia

62.7

1.3

10. Valgevene

50.9

1.1

Muud riigid

400.8

8.3

Kokku

4 767.5

100.0

Eesti Pank

 

Telekommunikatsioon ja infotehnoloogia

12/2004

12/2005

12/2006

12/2007

12/2008

(Statsionaarsete) telefoniliinide arv 100 inimese kohta

32.9

32.8

33.7

35.7

37

Digitaalsete liinide osakaal (%)

83

83

85

86

84

Mobiilside kasutajate arv 100 inimese kohta

93

107

123

147.6

121.2

Allikas: Eesti Sideamet

69% Eesti elanikkonnast vanuses 6 kuni 74 kasutavad aktiivselt internetti (www.stat.ee, 2008).

58% peredest omab kodust ligipääsu internetile (2008,  www.stat.ee).

Kõik Eesti koolid ühendatud internetti (Tiigrihüpe / Tiger Leap).

Eestis on rohkem kui 700 avalikku internetipunkti, nende hulk – 51 punkti 100 000 elaniku kohta – on üks kõrgemaid kogu Euroopas. Lisaks tavalistele avalikele internetipunktidele on Eesti territooriumil umbes 1100 kõrgetehnoloogilist juhtmevaba interneti tsooni (www.wifi.ee). See võrgustik kasvab pidevalt ja paljudes kohtades saab internetti kasutada tasuta.

2000. aastal läks Eesti valitsus üle paberivabale asjaajamisele ministrite kabineti istungite läbiviimisel, kasutades elektroonilist dokumendivõrku internetikeskkonnas.

Riigieelarve koosseisu muutust on iga päev võimalik jälgida reaalajas internetis.

Maksude deklareerimine on võimalik elektrooniliselt läbi interneti. 2009. aastal esitati üle 90% tulumaksudeklaratsioonidest läbi elektroonilise Maksu- ja Tolliameti.

Kogu Eesti on kaetud mobiilsidega.

Tänu Eesti valitsuse innovatiivsele poliitikale infotehnoloogia valdkonnas, on telekommunikatsiooni sektor muutunud kõige kiiremini kasvavaks majandusharuks Eestis. World Economic Forum´i poolt , 134 riigis läbiviidud uurimus (The Global Information Technology Report 2008-2009 - The Network Readiness of Nations), positsioneerib Eesti üldise infotehnoloogilise valmisoleku poolest liidriks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas ning 18. kohale üldises järjestuses.

 

Majandusprognoos

Majandustõus ja kaasnevad faktorid 2008-2013 

Peamised majandusnäitajad

2008*

2009*

2010*

2011*

2012*

2013*

SKP muutus aasta kohta (%)

-3.6

-8.5

-2.5

1.5

3.0

4.0

SKP jooksvates hindades (mlrd EUR)

15.9

14.6

14.1

14.5

15.3

16.3

SKP deflaator

7.8

0.4

-1.0

1.3

2.3

2.8

Tarbijahinnaindeks (%)

10.4

0.4

-0.6

1.3

2.2

2.7

Tööhõive (vanuses 15-74 tuhandetes)

656.6

613.5

589.0

589.0

600.8

616.4

Tööhõive kasv

0.2

-6.5

-4.0

0.0

2.0

2.6

Tootlikkuse kasv (tööhõive ühiku kohta)

-3.8

-2.1

1.6

1.5

1.0

1.4

Töötuse tase (ILO)

5.5

12.2

15.6

15.4

13.5

11.1

Keskmine kuupalk (EUR)

826.5

790.2

772.4

780

803.5

837.3

Töötasu kasv

3.4

-4.8

-1.7

-0.3

0.8

1.5

Jooksevsaldo bilanss (% SKPst)

-9.2

-0.0

1.7

0.2

-1.9

-4.9

* Prognoos;
Allikas: Rahandusministeerium, märts 2009

Mõningate majandusprognoosi andmete võrdlus erinevatelt institutsioonidelt 2009-2010 

Majandustõus, %

Tarbijahinnaindeks , %

Jooksevsaldo bilanss % SKPst

2009

2010

2009

2010

2009

2010

IMF

-10.0

-1.0

0.8

-1.3

-6.5

-5.4

Euroopa Komisjon

-10.3

-0.8

0.6*

0.5*

-1.1

-3.1

Eesti Pank

-12.3

0.2

-0.5*

-2.9*

2.7

-1.7

Rahandusministeerium

-8.5

-2.5

0.4*

-1.0*

0.0

1.7

* Harmoniseeritud indeks;
Allikas: Eesti Pank  www.eestipank.info, Rahandusministeerium  www.fin.ee, IMF www.imf.org, Euroopa Komisjon  www.europa.eu


[A.S1]Формально доход на прибыль корпораций в Эстонии 0%

Share/Save/Bookmark
 

Sisselogimine

Партнеры

  • Bänner
  • Bänner
  • Bänner