Ukraina kohta

Riik

Ametlik nimi: Ukraina

Rahvuspüha: 24. august, Iseseisvuspüha (1991)

Geograafiline asend ja kliima

Territoorium: Ukraina üldine pindala — 603,7 tuhat km², mis moodustab 5,7 % Euroopa territooriumist ja 0,44 % maakera territooriumist.

Ulatus: Ukraina territooriumi ulatus läänest itta on 1 316 km ja 893 km põhjast lõunasse; asukoht on umbes 52°20’ja 44°20’ vahel põhjalaiusel ning 22°5' ja 41°15' vahel idapikkusel.

Riigipiir: Ukraina piirneb 7 riigiga: idast ja kirdest Vene Föderatsiooniga 1955 km mööda maismaad, (merepiir Aasovi ja Mustal merel ei ole määratletud), põhjast Valgevenega (1084 km), läänest Poolaga (542 km), Ungariga (135 km) ja Slovakkiaga (98 km), loodest Moldaaviaga (1202 km) ja Rumeeniaga (608 km maismaad mööda, merepiir ei ole määratletud). Rannaääre pikkus on 2835 km.

Ukraina asub Ida-Euroopa lauskmaal, männi- ja segametsade, metsasteppide ja steppide tsoonis. Mustmullavööndist põhja suunas on levinud mets-hallmullad ja liivsavimullad segametsade all, lõuna suunas tumedad kastanmullad ja kastanmullad kuivsteppide all. Metsatsoon hõlmab erinevaid sega- ja lehtmetsi valge nulu, männi, pöögi ja tammega, metsastepitsooni metsades on ülekaalus tammed, stepitsooni jaoks on aga iseloomulikud rohttaimed ja metsaistanduste vööde.

Kõrgeim geograafiline punkt: Goverla mägi 2061 m üle merepinna.

Kliima: mõõdukas mandrikliima erinevustega Karpaatides ja Krimmi mägedes ning Krimmi lõunakaldal on vahemereline kliima.

Sademed: kõige rohkem esineb sademeid Ukraina Karpaatides (kuni 1600 mm aastas) ja Krimmis (800-1150 mm). Ülejäänud territooriumil kõigub see näitaja 700-750 mm (loodeosas) kuni 300-350 mm (kaguosas). Põua-aastatel langeb sademete hulk märkimisväärselt: Aasovi ja Musta mere rannaäärsetes rajoonides kuni 100 mm, steppides kuni 150-200 mm, aga metsasteppides kuni 250-350 mm.

Keskmine temperatuur: Kliima kujunemisel mängib olulist rolli temperatuurirežiim, mida iseloomustab tugev kõikumine. Õhutemperatuur on kõige külmemal kuul (jaanuaris) peaaegu igal pool (välja arvatud Krimmi lõunakaldal) miinusmärgiga (keskmiselt–2°...–7,5°С) ning kõige soojemal kuul (juulis) +17,5°...+22°С. Keskmiselt kõigub pakaseta aja kestvus 260-270 päevast Krimmi lõunaosas kuni 170 päevani maa kirdeosas. Ka aasta keskmine temperatuur võib oluliselt kõikuda. Absoluutne maksimumtemperatuur võib ulatuda kuni +36°...+42°С suvel ja +6...+18°С talvel, absoluutne miinimumtemperatuur on vastavalt –30°С (lõunas) ja –40°С (idas).

Rahvastik

Rahvastik: 1. septembri 2009 seisuga oli Ukraina tegelik rahvaarv 46 016 186 inimest.

Rahvastiku tihedus: 80 inimest/km²

Sündimus (jaanuarist septembrini 2009): koefitsient 11,2

Suremus (jaanuarist septembrini 2009): koefitsient 15,3

Linnaelanikkond (1.09.2009): 31 509 899

Maaelanikkond (1.09.2009): 14 506 287

Esindatud rahvused (2001):

ukrainlased — 77,8 %

venelased — 17,3 %

armeenlased — 0,8 %

valgevenelased — 0,6 %

krimmitatarlased — 0,5 %

moldaavlased — 0,5 %

bulgaarlased — 0,4 %

ungarlased — 0,3 %

rumeenlased — 0,3 %

poolakad — 0,3 %

juudid — 0,2 %

kreeklased — 0,2 %

tatarlased — 0,2 %

teised rahvused — 0,4 %

Lisainfo www.ukrcensus.gov.ua

Suuremad linnad

Ukrainas on 1. septembri 2008 seisuga 458 linna, 886 linnatüüpi küla ja 28496 küla.

Ukraina pealinn on Kiiev.

Suuremad linnad rahvaarvu järgi (vähenevas järjekorras esitatuna) on: Kiiev, Harkiv, Dnipropetrovsk, Odessa, Donetsk, Zapporižžje, Lviv, Krivoi Rog, Nikolajev, Mariopol, Lugansk.

Haridus

Üldhariduslike koolide arv - 20047.

Ülikoolide arv - 409.

Riigikeel – ukraina keel. Ukraina territooriumil oli 1993. aastal 31 miljonit ukraina keele kõnelejat, 2001. aastaks oli nende arv suurenenud rahvaloenduse andmetel 32,7 milj inimeseni, mis on 67,5% Ukraina elanikkonnast. Viimasel ajal on Ukrainas vähenenud ennast venelaseks pidavate inimeste hulk. Razumkovi Keskuse poolt 2007. aastal läbiviidud küsitluse kohaselt pooldas 39,2% ukraina keelt ainukese riigikeelena. Veel 24,3% arvasid, et ukraina keel peaks olema riigikeel ning vene keel peaks olema tunnustatud ametlikus asjaajamises teatud oblastites.

Keelesituatsiooni Ukrainas iseloomustatakse uurijate poolt üldiselt kui bilinguistilist, mis tähendab, et ukraina ja vene keelt vallatakse üldiselt ning nende keelte kasutamist eelistab enamvähem sama hulk kodanikke. Kaasaegsel Ukraina elanikkonnal on keelelises mõttes palju keerulisem struktuur ja koosneb nii ühekeelsetest, kelle hulgas on esindatud nii ukraina-, kui venekeelsed inimesed, kui kahekeelsetest inimestest ja suržiku rääkijatest. Eristatavad on kaks eelkõige ukrainakeelset regiooni: maa lääne- ja keskosa, kus elab 24 miljonit inimest, ning kaks eelkõige venekeelset regiooni: lõuna ja ida 27,6 miljoni inimesega.

Osades regioonides elavad lisaks kompaktsed, kuid tunduvalt väiksemad ungari, moldaavia, rumeenia, poola, krimmitatari ja muid keeli rääkivad grupid.

Religioon

Valitsev enamus usklikest on kristlased.

47 miljonist elanikust määratleb ennast usklikuna 33 miljonit ehk ligi 70 %. Sealjuures külastavad 5 miljonit inimest regulaarselt pühakodasid.

Domineeriv positsioon on Kesk- ja Ida-Ukrainas ning Krimmis Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik. Teisel kohal on oma mõju poolest Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (suurim mõju on Kesk-Ukrainas). Ukrainas tegutsevad ka Rooma Katoliku Kirik, kusjuures 80% selle valdustest paikneb Lääne-Ukrainas.

Esinevad ka: Katoliku Ida-Kirik, Ukraina Kreekakatoliku kirik, prostentantism, judaism, islam (peamiselt krimmitatarlased).

Valuuta

Grivna, minevikus Kiievi-Venemaa rahaühik. Grivna jaguneb 100 kopikaks. Valuutakood ISO 4217 standardi järgi — UAN, numbriline kood — 980.

Jooksev info ukraina rahavahetuspunktide kohta: www.finance.ua.

Maksusüsteem

Suurem osa tuludest maksustatakse 15% maksumääraga maksuobjekti kohta, mis on ka üksikisiku tulumaksu määraks.

Alates 01.01.2007 arvutatakse füüsilise isiku tulumaksu töötasult järgmise valemi järgi:

FITM = (TT – SF - SM) * 15%,

kus FITM – füüsilise isiku tulumaks

TT – kuus arvestatud töötasu

SF – sissemaksed kolme sotsiaalfondi

SM - sotsiaalmaks.

Maksustamisobjektiks on üldine maksustamisele kuuluv kuusissetulek, mille koosseisu võivad kuuluda erinevad tulud palga, muude väljamaksete ja hüvitiste kujul.

Üleriigiliste maksude liigid:

käibemaks;
aktsiisimaks;
ettevõtte tulumaks;
füüsiliste isikute tulumaks;
lõiv;
riigilõiv;
kinnisvaramaks (ei ole veel kehtestatud);
maamaks;
rendimaksed;

10. transpordivahendite ning teiste liikurmasinate ja mehhanismide omanike maks;

11. kalapüügimaks ja muud lõivud.

Riik, poliitiline korraldus

Tüüp: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik

Ukraina riigivalitsemise süsteem põhineb võimude lahususe printsiibil, mis tähendab, et riigivõim on jaotatud kolmeks teineteisest sõltumatuks haruks: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.

Peamised võimuorganid:

President (www.president.gov.ua)

Valitsus — Ukraina Ministrite Kabinet,

Kõrgeim seadusandlik organ — Ukraina Ülemraada.

Ukraina kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996. aastal Ukraina parlamendi 5. istungil.

Täidesaatvat võimu teostavad: Ukraina President — Ukraina valitsuse pea, ja Ukraina Ministrite Kabinet — valitsus. Ukraina Peaminister juhib ministrite kabinetti, mis on täidesaatva võimu kõrgeim organ. Põhiseaduse parandustega piirati 2006. aastal Presidendi võimu, osa ülesandeid jagati ära parlamendi ja valitsuse vahel.

Ainsaks seadusandlikuks organiks on Ukrainas parlament (ukr. Верховна Рада України), mis on ühekojaline ja koosneb 450 kohast (viimaste valimiste tulemuste põhjal koostatud saadikute nimekirja saab vaadata alajaotuses „Ukraina saadikud“). Saadikud valitakse parteinimekirja alusel (proportsionaalne süsteem) viieks aastaks.

Kohtupidamine toimub Ukrainas

konstitutsioonikohtutes
üldkohtutes

Õigusmõistmist viivad läbi riigiteenistujad – professionaalsed kohtunikud, aga ka rahvaesindajad - vandekohtunikud ja kaasistujad. Nad kõik on oma õiguste poolest võrdsed ja alluvad üksnes seadustele. Kohtunikud langetavad otsuse seaduselevastavuse kohta oma sisemise veendumuse alusel. Riiklikud kohtunikud määratakse ametisse eluajaks kuni 65 aastaseks saamiseni. Rahvakohtunikud (vandekohtunikud ja kaasistujad) kinnitatakse vastavalt tähtajaga 2 aastat ja 4 aastat. Riiklikud kohtunikud mõistavad õigust tsiviil- ja kriminaalasjades ning administratiivasjades üksi ning kolmeliikmelise kolleegiumiga juhul, kui karistusmäär ületab 10 aastat vangistust. Vandekohtunikud mõistavad õigust ainult tsiviilasjades ja kaasistujad viieliikmelise kolleegiumi koosseisus üksnes kriminaalasjades. Esmakordsel professionaalseks kohtunikuks määramisel peab kohtunik olema vähemalt 25-aastane ning läbinud ringkonna apellatsioonikohtu juures tegutseva kvalifikatsioonikomisjoni kvalifikatsioonieksami ning määratakse Presidendi poolt kohaliku kohtu kohtunikuks tähtajaga kuni 5 aastat. Kohtunik asub ametisse peale ametivande andmist. Ametivande rikkumine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. 5 aasta möödumisel valitakse professionaalne kohtunik Ukraina parlamendi poolt Ukraina Kõrgema Justiitsnõukogu ettepanekul eluajaks kuni 65-aastaseks saamiseni. Rahvakohtunikke (vandekohtunikke ja kaasistujaid) ei määrata (valita), vaid kinnitatakse nende esitamine. Seadus kohustab kohtuniku poole pöördumisel kasutama väljendit „Teie Ausus“. Kohtutes toimib kohtuomavalitsus. Kohtunikud kogunevad kohtunõupidamisele vastavalt vajadusele ja kord aastas oblasti kohtunike üleoblastilisele konverentsile (kokku 8712 kohtunikku) ja kord 5 aasta jooksul saadavad oma esindaja Ukraina kohtunike istungile, et valida Ukraina Kohtunike Kõrgem Nõukogu. Kohtunikud on riigiteenistujad. Õigusemõistmisel kantakse keepi ja spetsiaalset märki. Riik tagab kaitse nii kohtunikele kui nende pereliikmetele. Kohtunikud kindlustatakse tasuta elamispinnaga. Kohtunikele makstakse palka Ukraina riigieelarvest (8000 grivnat kuus) vastavalt väljateenitud aastatele ja kvalifikatsioonile. Kohaliku rajooni linnakohtu kohtuniku võib võtta distsiplinaarvastutusele apellatsiooniastme ringkonnakohtu kvalifikatsiooni komisjon. Kohtuniku kinnipidamiseks või arestiks on vajalik Ukraina parlamendi vastav korraldus. Kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. Kohtuniku suhtes süüdimõistva otsuse jõustumise korral võtab parlament vastu otsuse süüdimõistetu ametist tagandamise kohta. Peale kohtuniku 65-aastaseks saamist vabastab parlament kohtuniku ametist määrates talle pensioni vastavalt Ukraina pensioniseadustele.

Administratiivjaotus: 24 oblastit, 2 tsentraalse alluvusega linna(Kiiev ja Sevastoopol) ja territoriaalne autonoomia — Krimmi Autonoomne Vabariik. Lisaks on 490 rajooni, 118 rajooni linnades, 29906 asustatud punkti (458 linna, 884 linnatüüpi küla ja 28564 küla) ja 10281 külanõukogu (1. mai 2006 seisuga).

Sümbolid

Vastavalt Ukraina Põhiseadusele on Ukraina sümboliteks Ukraina riigilipp, Ukraina riigivapp ja Ukraina riigihümn.

Juba iidsetest aegadest on kollase ja helesinise värvi kombinatsioon sümboliseerinud Kiievi riiki, seda isegi enne Vene riigi ristiusutamist. Peale ristiusu vastuvõtmist pühitseti need värvid elluäratava Risti kujul. See sümboolika kadus Batu tatari hordide ikke ajal, kuid ärkas ellu kiriklike värvidena ukraina linnade vappidel. Peaaegu kõigi Kiieviriigi ja Ukraina linnade vapid olid ümbritsetud kollase-helesinise värvikombinatsiooniga. Alates 18. sajandist hakkasid Zaparožje vägede kasaka polgud ja eksdronid kasutama helesinisest kangast valmistatud lippu, millele oli kollasega peale kantud risti, tähtede, relvade või pühakute kujutisi. Ukraina RV riigivapp (kolmikhark helesinisel taustal) kiideti heaks 12. veebruaril 1918 Korostenis Väikse Nõukogu poolt. Tsentraalne rada kinnitas kolmikhargi ja kollase-helesinise lipu 22. märtsil 1918. Hetmani valitsuse ajal muudeti P. Skoropadski korraldusega värvid kollaseks-siniseks. Aastatel 1917-1920 heliteost “Ще не вмерла Україна” (muusika М.Verbitski, tekst P.Tšubinski) ainsa Ukraina riigihümnina ei kinnitatud, kasutuses olid ka teised hümnid. Ka tänapäevases Ukrainas ei ole riigisümboolika väljatöötamine veel lõpule viidud.

15. jaanuaril 1992 kinnitati riigihümni vorm Ukraina Ülemraada poolt.

28. jaanuaril 1992 kinnitati Ülemnõukogu määrusega riigilipuks sini-kollane lipp ning 19. veebruaril 1992 kolmikhark väikeseks vapiks ja suure riigivapi põhielemendiks

Ukraina riigilipp —ametlik riigisümbol (vapi ja hümni kõrval). Kujutab endast ristkülikukujulist kangatükki, mis koosneb kahest ühesuurusest horisontaalse paigutusega poolest: ülemine on sinine ja alumine kollane. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3.

Ukraina riigivapp on lipu, hümni ja põhiseaduse kõrval üheks neljast riigi ametlikust sümbolist. On olemas nii väike kui suur vapp. Käesoleval ajal on kasutuses vaid väike vapp, mis on kinnitatud 19. veebruaril 1992. Suur vapp eksisteerib seni vaid seaduseprojektina.

Mõlema vapi keskseks kujutiseks on Kiievi-Venemaa ristiusustaja Konstantinoopoli Püha vürst Vladimiri kolmikhark (ukr. трызуб). Peale selle peab Suur vapp kujutama kasakat musketiga, mis on Zaparožje vägede sümboliks. Väike vapp kujutab endast sõna „Tahe“ (Воля) stiliseeritud kujul.

Ukraina hümn (ukr. Державний гімн України) — üks peamisi Ukraina riigisümboleid lipu ja vapi kõrval.

Ukraina riigihümniks on helitöö Ще не вмерла Україна (Veel ei ole Ukraina surnud) Ukraina Ülemraada poolt kinnitatud vormis.

Sõnade autor on Pavel Tšubinski (1862) ja muusika autor Mihhail Verbitski.